Ja ongi hooaeg jõudnud sinnamaale, et kõigest kaks mängu ongi veel alles, mõlemad ka meie kodumängud! Kahenädala jagu tagasi võõrustasime teatavasti Tallinna JK Legioni ning mängule seatud eesmärk, tsementeerida koht järgmiseks hooajaks Premium liigas, saigi täidetud! Soovitud tulemuseks oleks piisanud ka viigist, kuid Ats Purje ja Marek Kaljumäe teise poolaja väravad aitasid meid veelgi ihaldatuma 2:0 võiduni. Seega erinevalt sellest hooajast, kui saime Premium liigas mängimisest teada alles kaks ja pool nädalat enne hooaega, oleme auga välja võidelnud privileegi juba praegu tagatoas uuele aastale mõtlema hakata! Seejärel tuli viimase võõrsilkohtumisena võtta ette võimalikest variantidest kõige pikem ja käänulisem teekond, kui külastasime Saaremaal võistlusmänge pidavat FC Kuressaaret. Arvestades, et seni olime sel hooajal neilt kolme kaotust tunnistama pidanud, oli nälg parema resultaadi osas suur ning Ats Purje 90+1 minuti väravast suutsimegi 1-1 viigi välja võidelda. Ott Järvela on Soccerneti podcastis öelnud, et lõppeva hooaja üle võivad tulemuse poolest täielikku rahulolu tunda kolm klubi – FC Flora, FC Kuressaare ja Tallinna Kalev. FC Kuressaarega sai just võõrsil mängitud ning järgmisena “rahulolu kolmnurgast” võtamegi kodumurul mõõtu FC Floraga, kes ka värskelt meistritiitli kindlustas.

Nagu juba mainitud sai, on Tallinna FC Flora praeguseks selle hooaja tiitlivõidu juba kindlustanud ning erilist pingekoormat neil enam turjal pole. Tõsi, sellel hooajal on FC Florat tabanud esineliku meeskondadest ka kõige vähem probleeme – ühegi leegionäriga puusse ei pandud, peatreenerit pole kordagi vahetatud ning mõnda liini märgatavalt mõjutavad vigastused tulid ka alles peale esikoha kindlustamist. Seega õnn ja stabiilsus on olnud sel aastal nende poolel ning selliste tingimuste puhul on tiitli saamine puhas formaalsus. Aastast 1990 tegutsenud klubi jaoks on see 14. kord meistriks tulla, mis teeb neist enim kõrgeimal tasemel liigatiitleid saavutanud vutiklubi taasiseseisvunud Eesti Vabariigis. Sellele lisaks on veel võetud 8 karikavõitu. Suvises üleminekuaknas samuti mingit erilist trianglit korraldama ei hakatud – juurde toodi ainult kaitsja Mihhail Kolobov Tallinna JK Legionist ning FC Kuressaarest kutsuti laenult tagasi väravavaht Kristen Lapa, neile saadeti vastu uue laenulepinguga Ingmar Krister Paplavskis. Lisaks saabus klubiga esialgselt kõigest treenima Vladislav Kreida, kuid kuna tal uut klubi leida ei õnnestunud, on ka tema koosseisuga liidetud. Lahkujaid oli FC Flora rikkalikust kaardipakist natukese rohkem – seoses Ukraina sündmustega Florat ajutise peatuspaigana kasutanud Joonas Tamm liikus edasi Rumeeniasse, Tristan Koskor leidis uue mängupaiga Küproselt ning noormängijad Andreas Kiivit ja Erko Jonne Tõugjas laenati vastavalt Pärnu Vaprusele ja Tallinna JK Legionile.

Kui siseneda meie omavahelisse ajalukku FC Floraga, siis tuleb tunnistada, et viimane positiivse maiguga tulemus, ehk viik, pärineb aastast 2018. Tollane kohtumine Kalevi Keskstaadioni kunstmurul lõppes seisuga 2:2. Sellele on järgnenud aga 10 kaotust. Neist suurim pärineb kusjuures just selle hooaja esimesest ringist, kui 1:7 allajäämist tunnistada tuli. Sellele on järgnenud aga võitluslikud 2:4 ja 0:2 allajäämised, mis näitavad, et kindlasti oleme kõvasti juurde pannud kaitefaasis ning võimaluse tekkides oleme valmis ka ründes meistreid nõelama. FC Flora jaoks ongi seis hetkel täiesti pingevaba, mis võib vahel osutuda ka trumbiks – neil on võimalus mängu lihtsalt nautida. Ei saaks öelda, et ka meil eriliselt suuri pingeid peal oleks – koht Premium liigas on kindlustatud. Samas on veel enne eelviimast vooru täiesti käega katsutavas kauguses nii seitsmendal kohal olev Narva Trans (-2 punkti) kui ka kuuendal tabelireal platseeruv Tartu Tammeka (-3 punkti). Selleks, et unistus kõrgemal lõpetamisest reaalsemaks muutuks, oleks aga tarvis korda saata üks suuremat sorti üllatus. Samas, alles mõni voor tagasi sai seda tehtud Paide Linnameeskonnaga, kellega meil oli kõige kehvem saldo sel hooajal. Äkki suudame ka FC Flora vastu mõne magnituudi jagu maavärinat põhjustada? Et sellele küsimusele vastus saada, kutsume teid kõiki seda staadionile vaatama!

Hooaja lõpuni on jäänud minna veel täpselt kaks kodumängu ning praeguseks on meie staadioni külastanud kokku 4022 pealtvaatajat. See teeb 251 huvilist mängu kohta. Meie senine rekord, keskmiselt 252 inimest mängul, pärineb hooajast 2019. Hetkel oleme aga sportliku poole pealt edukamad olnud ning samuti jagub lõpumängudeks kuhjaga intriigi – endiselt ei ole võimatu püüda nii seitsmendat kui ka kuuendat kohta! Seega meie poolt on laupäeval Kadrioru staadionile tulekuks välja käia kolm põhjust: tänada esindusmeeskonda hea hooaja eest, innustada veelgi uhkema lõpu suunas ning ületada ka senine hooaja keskmine publikurekord!

Avavile antakse laupäeval, 5. novembril, kell 14:15 Kadrioru staadionil (Roheline aas 24, Tallinn 10150). Koguneme kõik taas selleks ajaks kokku ning anname endast kõik, et hooaeg võimalikult kõrgel tabelireal lõpetada!