Esindusmeeskonnaga on Saksamaalt liitumas 18-aastane Kalevi kasvandik Murad Velijev. Noor ründav poolik on meeskonnaga treeninud juba alates märtsikuust, kuid platsile saab esimest korda joosta üleminekuakna avanemist.

Paljudele Eesti jalgpallifännidele ja üleüldse kalevlastele võib see nimi veel tundmatu olla ning seetõttu ongi selle nädalane “Saame tuttavaks” rubriik värskema esindusmeeskonna liikme kohta:

Räägi meile endast natukene! 

Olen 18-aastane. Mõlemad mu vanemad on azerbaidžaanlased, kuid ise olen sündinud Eestis. Jalgpalliga olen tegelenud umbes 13 aastat. Jalpalli vastu tekkis mul huvi isaga koguaeg jalgpalli vaadates ning 5 aastaselt panid mu vanemad mind FC Levadia jalgpallitrenni ja ma mängisin seal umbes 4 aastat.

9 aastaselt tulin ma JK Tallinna Kalevisse ning mängisin siin 7 aastat. 2018 aasta suvel võeti mind vastu Saksamaal jalgpallikooli ning ma olin seal umbes kaks aastat.

Mis tiimi läksid Saksamaale ja kuidas teekond sinna viis üldse?

Kalevisse tulin ma esimest korda 2011. aastal ning alustasin endast aasta vanemate poiste grupis, aga kuna meie grupp läks põhimõtteliselt laiali 2014. aastal, otsustasin ma 2002 aastal sündinud poistega koos mängida. Saksamaal mängisin ma esimene aasta DFI Bad Aibling U17 meeskonnas ning teine aasta hakkasin ma TSV 1860 Rosenheim U19 võistkonnas mängima. Kuna ma otsisingi välismaal klubi, kus ma saaksin end proovile panna, sain ma läbi ühe Eesti poisi, kes seal ise mängis, DFI’ist teada. Ma kirjutasin nendele meili ning mind kutsuti proovitreeningutele, peale mida ka mind sinna vastu võeti.

Mis on Sinu eredaimad momendid Kalevis? Saksamaal?

Ma arvan, et minu eredaimad momendid Kalevis on erinevad turniirid välismaal, kus me häid tulemusi saavutanud oleme ning Saksamaal kindlasti tugevad mängud heade akadeemiate vastu.

Mis erinevused olid Saksamaal Eesti trennidega võrreldes? Kuidas seal koolisüsteem on?

Saksamaal oli meil päevas 2 treeningut, hommikuti olid individuualsed treeningud nelja-viielistes gruppides, kus me saime oma individuaaloskusi treenida ning õhtuti olid meeskonna treeningud, kus me keskendusime rohkem taktikale. Ma ütleks, et koolisüsteem väga ei erinenudki Eesti omast. Võibolla, mis natuke erines oli see, et kool hakkas meil kell 10 ning kodus anti hästi harva õppida.

Ma ütleks, et kohanesin seal üpris kiiresti, lühikese aja jooksul sain ma päris palju uusi sõpru ning aasta ajaga oli mul saksa keel selge.

Vabal ajal meeldib mulle muidugi perega või sõpradega koos aega veeta, erinevaid filme, jalkat ja korvpalli vaadata, jõusaalis käia ning kitarri mängida. Peale jalgpalli olen ka umbes aasta aega poksitrennis käinud ning ma arvan, et kui ma jalgpalliga ei tegeleks, mängiksin ma korvpalli.