See nädal tutvume Kalevi Jüri grupi treeneri Martti Pentiga, kes peale treeneriameti veel ka kehalise kasvatuse õpetaja kohustusi täidab ja on Kalevis töötanud juba pea 6 aastat.

Millal ja kuidas jõudsid Kalevisse?

Kalev on põhimõtteliselt minu esimene reaalne klubi, kus ma selle ametiga tõsisemalt tegelenud olen. Kui ma ei eksi, siis alguse sai see aastal 2014 ja läbi ühe tuttava, kes töötas Kalevis ning helistas ja pakkus mulle võimalust töötada kohaliku Jüri grupiga (suured tänusõnad talle selle eest). Loomulikult sai proovitud ka varem, aga see oli pigem soojendus.

Millega tegeled vabal ajal?

Kuna töötan kolmes erinevas asutuses, siis selle vaba ajaga on nagu ta on. Peamine ajaviide on soojematel perioodidel golf. Kuna olen ka päris püsimatu, siis erinevad tegevused tulevad palju käigu pealt 🙂

Milliste asutuste vahel oma aega jagad?

Jagan oma aega 3 eri asutuse vahel 🙂 Peale Kalevi töötan veel kehalise kasvatuse õpetajana Jüri Gümnaasiumis ja treenerina Rae Spordikoolis.

Milliseid gruppe oled varem treeninud? Mis gruppe praegu treenid?

Olen treeninud 2000/2001 aastal sündinud poisse. Hetkel tegelen JK Tallinna Kalev Jüri U16 ja Rae Spordikool Kalevi U13 gruppidega.

Kuidas möödusid treeningud eriolukorra ajal? Milline on emotsioon nüüd, kui saab kontaktseid trenne jälle läbi viia?

Kusjuures olin ka see optimist, kes arvas, et see kestab paar nädalat ja pole hullu. Tegelikkus oli hoopis teine. Esimese seitsme nädala individuaal treeningkavade peamiseks eesmärgiks sai pandud rohkem rõhku palliga tegevusele, mida poisid saaksid kasutada ka pärast eriolukorda puhkuste, pauside või oma oskuste arendamisel vabal ajal. Üldkehalise ettevalmistuse treener lisas juurde ka omapoolsed harjutused kerelihaste toonuse hoidmiseks. Eriolukorra hilisema 2+2 ja 9+1 süsteemi järgi toimus põhimõtteliselt kordamine. Mõlema grupi töövõimega eriolukorras olen väga rahul ja kiidan poisse ning nende peresid. Nüüd on kõigil sära silmades ning asume pingevabalt naeratusega edasi tavapärasesse rütmi.

Kuidas möödus Sinu jalgpallurikarjäär- kust alustasid, kaua mängisid jne?

See pole ju veel läbi 😉 Alustasin 1996 Põltsamaa JK Sport võistkonnas, siis liitusin Eesti amatöörklubide endise lipulaevaga FCF Tallinna Ülikooliga ning nüüd aeg ajalt käin kaigast lihvimas FC Kose võistkonnas.

Mida Sa teeksid, kui ei saaks treener olla?

Oleksin kehalise kasvatuse õpetaja.

Mis on Sinu meeldejäävaim hetk treenerina? Mängijana?

Juba see amet pakub nii palju erilist, et sellest veel midagi esile tõsta on raske. Aga meenub üks eriline mäng, kui 2000. aastal sündinud poistega mängisime samavanuse JK Tallinna Kalevi esindusvõistkonnaga nende kodus ja suutsime selle mängu 1:0 võita. Eriliseks tegi selle see, et meie sats oli Jüri vahelt kokku klopsitud poistest, kes ise tulid minu juurde ja palusid, et ma neile ka trenne teeksin. Jalgpalli taustaga poisse oli selles satsis vähe, enamus tulid korvpallist, kergejõustikust jne. Aga võitlusvaimu oli poistel palju.

Mängijana on meeldejääv kogu Tallinna Ülikooliga veedetud aastad, ka Aivar Anniste mängis koos meiega selles pundis. Tal on kindlasti hästi meeles, kuidas ma seda punti tassisin 😉 (huumoriga)

Kui saaksid praegu ükskõik kuhu minna, kuhu läheksid?

Meil oli plaan minna mõlema grupiga suvel Saksamaale turniirile, aga sobiks ka kohe praegu sisse astuda Old Traffordile.

Kes on Sinu lemmiktreener?

Kui võtame Eesti seest siis, kuidagi on lapsepõlvest meelde jäänud Flora laagrid Valtus ja kaks sealset eestvedajat Viktor Mets ja Erki Keskküla. Nende laagritega suutsid nad siiani jätta meelde väga häid emotsioone. Kui vaatame tänapäeva ja välismaale, siis kaldun Jürgen Kloppi poole.