5 aastat tagasi Kaleviga ühinenud ja tänaseks aktiivne Kalevi kotkaste liige Sigrid Saar teenib igapäevaselt leiba Junget Estonia OÜ tarneprojektijuhi ja toodete spetsialistina. Tema poeg Ruben (9) mängib Kalev 2010 valges grupis. Uurisime milline oli nende teekond Kalevisse ja millega pere vabal ajal tegeleb.

Milline oli teie tee Kalevisse?

Kui Ruben jõudis jalgpallitrenniks sobivasse ikka (ta oli vist 5-aastane), hakkasime otsime talle sobivat klubi. Valikuid oli mitmeid, aga juhtusin sel teemal vestlema lapsepõlveaegse naabripoisi, tänase Kalevi peatreeneri Liivo Leetmaga :D. Tema soovitas mõelda, kas soovin mängida taksojuhti, et last trenni ja kodu vahet vedada. Kuna elasime sel ajal Kalevi spordihalli kõrval, siis ei olnudki enam küsimust ja valisime Kalevi.

Mis spordialadega oled Sa tegelenud, millega tegeled praegu?

Kooli ajal käisin võrkpallitrennis. Kahjuks see tee jäi seljavigastuse tõttu enne gümnaasiumi pooleli. Kuna ma olin pisikest kasvu ja kerge jalaga, siis kutsuti mind tihtipeale ka kooli esindama erinevatel jooksuvõistlustel. Olen esindanud Paide 3. Keskkooli koolidevahelistel meistrivõistlustel krossijooksus Türgis, olin siis 9ndas klassis. Spordiga olen erinevatel eluetappidel ikka tegelenud, kuid viimasel kahel-kolmel aastal olen päris aktiivne MyFitnessi klubiliige ning käinud jooksmas nii vabal ajal kui osalenud rahvaspordiüritustel.

Millest kasvas välja soov Kalevi Kotkastega liituda?

Alustasime Rubeniga fänlusega 2018. aasta kevadel. See oli uskumatu tahe lume, rahe, vihma ja tuulega omadele kaasa elama minna. Kuskilt ta selle innu järsku sai, sest platsi ääres palju väikeseid fänne ei olnud (v.a perekond Karjad). Esialgu istusime siiski küljetribüünil ja Kalevi Kotkaste otsasektorisse ei läinud. Aga üsna pea leidsime ennast juba päris fännisektorist. Seda momenti võibki äkki “liitumiseks” nimetada. Ilmad läksid soojemaks,
fänne tekkis juurde ja nii see meile traditsiooniks sai. Kodumängudel ja Tallinnas peetud mängudel  püüdsime kohal olla. Kaugematesse nurkadesse me väga ei jõudnud, kuid oleme käinud ka Pärnus ja Maardus omadele kaasa elamas.

Oleme püüdnud võimete piires Kalevi kommuunile kaasa aidata ka mitte ainult platsi ääres kaasa elamisega, vaid ka talgutel osalemise, kodumängudel toitlustamise või jäätise ja maiuste organiseerimisega lastele.

Millal käisid esimesel Kalevi kodumängul?

Mälu on kehv, aga pakun, et see oli 13.03.2018 – Kalev mängis Narva Transiga 1:2

Kes on Rubeni lemmikmängija esindusest?

Rubenile meelib Karl Andre Vallner. Tegelikult ka Kaspar Laur, sest tal on särgil sama number mis Rubenil.

Kuidas veedate koos vaba aega?

Praegu on võimalused koos vaba aega veeta piiratud enamasti koduseintega. Püüame koos sportida, rattaga sõita, jalgpalli harjutada. Palju aega veedame krossiväljakul Rubenile kaasa elades. Nimelt on ta avastanud enda jaoks ATV-ga sõitmise :D. Kui praegust olukorda mitte arvesse võtta, siis tegevused olid samad, lisaks ka Rubenile ja esindusmeeskonnale võistlustel kaasaelamine, sõpradel ja sugulastel külaskäimine.

Kui Ruben saaks ühe nädala treenida oma unistusteklubis lemmikmängijana, kellena ta mängiks?

FC Barcelona ja Lionel Messi. Rubenil õnnestus talvel ka Camp Noul Barcelona ja Real Madridi mängu vaatamas käia.

Kuidas kirjeldaksid Kalevit kui klubi kellelegi, kes ei mängi jalgpalli?

Paljudele on parim klubi see, kus esindus on  esikohtadele mängimas. See näitab neile kummalisel kombel ka noortetöö olukorda. Tegelikult on asjad teisiti. Saan öelda, et Kalevis ei ole tähtsaim parimad võõrmängijad, vaid panustamine oma noortesse. Tänu sellele on ka noormängijatel motivatsiooni pingutada, sest oma koduklubi on ikka kõige armsam. Kalevis on selline soe kodune tunne, kus kõik tunnevad kõiki. Loomulikult ei saa üle ega ümber klubi
presidendist ja spordidirektorist, sest isegi inimene, kes ei mängi jalgpalli, on kindlasti kuulnud Ragnar Klavanist või Joel Lindperest.

Mis positsiooni Ruben kunagi Kalevi esinduses mängima hakkab?

Vasakäärt.

Kui oleksid jalgpallur, mis positsiooni mängiksid?

Loomulikult ründajat. (nali). Emade turniiril sain Kalevit esindades jala valgeks.

Milline on kõige pingelisem mäng, kus lapsevanemana kaasas oled käinud?

Laste mängud kisuvad tihtilugu pingeliseks, sest soovime me või mitte, aga oma lapsele elame ikka hingega kaasa. Väga eredalt on mulle jäänud meelde 13. mai 2018 ja Saue Minicup 2018. Esiteks mängisid poisid põrgulikus kuumuses, teiseks kestis turniir umbes 10 tundi ning kolmandaks võitlesid poisid pisut ebaausates tingimustes
välja kolmanda koha (kes mäletab, see teab, millest räägin). Ahjaa, tegemist oli emadepäevaga 😉

Kui saaksid endale valida üleloomuliku võime, millise valiksid?

Kuna mu lastel on elukestvad haigused ja olnud õnnetuid traumasid, mille tagajärgedega võitleme siiani, siis sooviksin olla võlur, kes need haigused ära kaotab.

Kuidas saab igaüks toetada Eesti jalgpalli?

Jalgpall on üks väga populaarne spordiala Eestis. Koondise kodumängudel on tribüünid alati täis, fänne nagu jaguks.
Tribüünid jäävad tühjemaks pigem kodustel mängudel. Tippklubidel on kaasaelajaid rohkem kui madalamatel kohtadel olevatel klubidel. Samas peaksid fännid olema oma klubidele toeks igas olukorras, sest see annab väga palju ka mängijatele ja innustab neid üha paremini mängima ja ennast arendama. Seega, mina arvan, et jalgpalli saab toetada, kui elad ja toetad oma koduklubi. Nii kasvatame uusi fänne ja toetame seeläbi ka jalgpalli.